Lisa 50.00 € eest tooteid ja saa tasuta kohaletoomine
  • Laeme tulemusi
    Ostukorvis ei ole tooteid

Espressomasina ajalugu

Postitatud

Espresso on Kohvide Kohv!

Espresso valmistamiseks on vaja head baristat, head kohvi ja head espressomasinat. Või – täisautomaatset ühenupuvajutusega kohvimasinat, kui baristat käepärast pole. Igal juhul on espresso valmistamiseks vajalik masin. Et kindla suurusega rõhuga suruda kuum vesi läbi jahvatatud kohvi. Ja sellel hea espresso valmistamiseks vajalikul masinal on oma lugu, varsti juba paar sajandit pikk.

Cafe-espress mõiste oli kasutusel enne espressomasina leiutamist ja tähendas „kohvi tellimise peale tegema“. See nimi oli värske kohvi sünonüümiks, sest:

  • kohv valmistati värskelt röstitud ubadest,
  • jahvatati värskelt enne tõmbama panemist ja
  • joodi kohe, kui kohv oli tõmmanud.

Aga inimesed on läbi aegade olnud suured kiirustajad. 19.saj. tööandjale ei meeldinud oma tööliste ülipikad kohvipausid, kus ühe kohvi valmistamiseks kulus kohvimeistril 4-5 minutit. Vajadus oli uue kohvivalmistusviisi järgi – espresso! – kus maksimaalne kvaliteet saavutatakse minimaalse ajaga. Kiire, kiire!

Esimene espressomasin valmistati Pariisis 1822.a. Esmaleiutaja kohta puuduvad kindlad andmed ja tootmisse ei läinud masin samuti mitte. Tegemist oli auru-kohvimasinaga ja selle maitse ei kannatanud kriitikat – kuum aur kõrvetas kohvi kibedaks.

Prantslased jätkasid masina täiustamist ja 1855.a. Pariisi Maailmanäitusel eksponeeriti espressomasinat, mis valmistas tunnis ühtäkki lausa 2000 tassi kohvi! Ei mingit järjekorda! Paraku oli kvantiteet maitsetulemusest liiga kaugele ette jõudnud – kohvi valmistati (loe: kõrvetati) endiselt kuuma auruga.

Luigi Bezzera

Tõeline espressomasina edulugu algab veel pool sajandit hiljem Itaaliast ja sealsete meistrite edasiarenduste nutikusest.

 

1901.a. leiutas itaallane Luigi Bezzera nii ajalukku kui ka 1905.aastal tootmisse läinud espressomasina. Ehkki Bezzera leiutis töötas samuti kui varasemad aurujõul, ei puutunud kohviga kokku mitte enam kuum aur, vaid kuum vesi.
Jahvati edasiarendus võimaldas peenjahvatust ja nii sai vee läbi kohvi suruda endise 4 minuti asemel 30 sekundiga.

Möödus siiski veel 40 aastat, enne kui lisaks õigele vee temperatuurile suudeti ka rõhk espressomasinas vajaliku kontrolli alla saada.
1945.a saavutas A.Gaggia espressomasinas nii rõhu kui veski kui vee temperatuuri optimaalsed nõudmised.

A.Gaggia

Õige rõhuga kohvimasin valmistas kvaliteetsest kohvisegust espresso, mis ehmatas kõiki oma ilusa kuldse cremaga. Mis vaht see minu kohvi peal on?! küsis jahmunud kohvisõber. Et uudne vahuga jook tundus täiesti seninägematuna, nimetas Gaggia selle kohvijoogi caffe-cremaks.

Pea kümneks aastaks oli espresso nimi unustatud, kuni järjekordsete tehniliste uuenduste käigus jõuti vana nime „selle tõelise espresso“ juurde tagasi ja caffe-crema nimi omakorda unustati. Caffe-crema nimi ilmus uuesti välja Šveitsis 1980ndatel, kus ta tähistas juba hoopis teist kohvijooki – musta kohvi.

A.Gaggia 1970

Esimene elektriga töötav espressomasin loodi 1950ndatel. Algas täiesti uus ajastu. Täiustumine, millel lõppu ei näi tulevat.

Ernesto Valente espressomasinal 1961.a oli esmakordselt elektriline pump, mis ei võtnud enam kuuma vett boilerist, vaid pumpas värsket vett otse torudest, pani selle õige rõhu alla ja suunas läbi kuumutuse ideaalsel temperatuuril gruppi. See oli revolutsioon!

Ernesto Valente, E61

Nüüd oleks võinud pisikesest espressokogusest loobuda, sest kohvimasin suutnuks ka suuremaid koguseid sama kiirusega meisterdada. Aga – elektriliste masinate tuleku ajaks oli espresso muutunud laialt levinud ja armastatud joogiks, kohvisõprade maitse olid harjunud pisikese tassitäie ja maitse eripärase kontsentreeritusega. Espresso elas juba oma edukat ja lausa ikoonilist elu.

1960ndatel püüti valmistada esimesi espressomasinaid kodutarbijale.

Esmakatsetused masstootmisse ei jõudnud, masinad olid kohmakad, paari espresso valmistamise järel tekkis kohvi ülekuumendamise oht ja lisaks nõudis kogu masina käsitlus üsna tugevat käerammu.

Suur kodu-espressomasinate läbimurre toimus 1970ndate lõpus, kui A.Gaggia loodud mudel juhatas sisse uue ajastu, mille otsesed järeltulijad on juba tänased ühenupuvajutusega värviliste ekraanidega mitmekümneid erinevaid kohvijooke valmistavad täisautomaatsed espressomasinad.

Lugu siin muidugi ei lõpe. Espressomasinate täiustamine jätkub.

Tänased täisautomaatsed espressomasinad teevad kohvi kordades paremini, kui väheste oskustega barista.
Aga kogemustega kohvimeistri espresso, värsketest röstitud ubadest, valmistatud kaasaja parima käppmasinaga, on ja jääb Kohvide Kohviks.

 

Kaspar Grossfeldt

Sarikoolitaja ja kohvigeenius.

28 postitust

Kui espresso esimene sõõm sisaldab kuni 1000 erinevat aroomiühendit, siis täpselt niipalju Kaspar neid tunneb ja kirjeldabki. Vahel meile tundub, et Kaspar luiskab, sest kuidas on see võimalik?

Me teame hea kohvi saladust ning tahame seda kõigiga jagada. Parima kohvi nimel!