Rootsi loodusteadlase Carl von Linné poolt 1753. aastal klassifitseeritud araabia kohvipuu (Coffea Arabica) pärineb Etioopiast.
Araabika kohvisorti kasvatatakse peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, kuid kvaliteetset araabikat toodavad ka mitmed Aafrika ja Aasia riigid. Araabia kohvipuu kasvab kõige paremini 800-2000m kõrgusel üle merepinna. Mida kõrgemal taim kasvab, seda nüansirohkemaks muutub selle ubade maitse ja aroom.
Hinnatud araabika sortide taimed on üsna õrnad ja vajavad rohkem hoolitsust kui robustasordid. Nad on tundlikumad nii haiguste kui kuumuse suhtes.
Araabika kohvioad on välimuselt pikergused ja otstest õrnalt kandilisemad, kui robustaoad. Röstimata kujul on oad hallikas-rohelist värvi ning nende ühel küljel on madal looklev soon.
Araabikakohvidel on rikkalik aroom ning need lõhnavad väga tugevalt. Maitse on magus, kuid kergelt hapukas. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui robusta: roheliste ubade kofeiinisisaldus on ligikaudu 1,4%.
Kohviturul pakutakse väga palju erinevaid araabika sorte, mille maitseerinevused ei olene mitte ainult päritolumaast, vaid ka arvukatest alaliikidest. Selle liigi mitmed kultuursordid, näiteks Bourbon, Catuai, Caturra, Catimorra, Mundo Novo jt, annavad praegu umbes kolmveerandi kohvi kogutoodangust maailmas.
